Janek Sikka
(29.10.1982 - 13.11.2001)

Maga vaikselt, puhka rahus – Südamed on Sinuga… Mälestuste päiksekullas Jääd Sa ikka meiega.

Mälestame sind sellisena nagu olid.

29.oktoobril 1982 aastal sündis Janek siia maailma. Ta oli väga elav ja armas poiss. Vallatusi ja riukaid täis nagu üks poiss olema peab...........Tema elutee jäi lühikeseks, aga me täname teda selle eest,et veetis 19 aastat meiega ja tundsime temast rõõmu. Pole päeva, kallis pojake, kui ma ei mõtleks sulle. Tean, et tegin ka palju vigu ja palju jäi meil arusaamatusi lahendamata. Kuid sa lahkusid just siis, kui kõik sai korda .....Kui palju tahaksin sulle õelda ja andeks paluda, aga sa ei andnud seda võimalust mulle enam....
Mäletan sinu esimesi sõnu, samme ja esimest haigestumist. Oma toreda ja vahva jutuga tegid sa alati tuju heaks........
Kuidas me läksime ühele tädile külla ja ma olin sulle õpetanud,et pole viisakas küsida midagi mida näed.Sina aga nägid tädi pannkooke ja ei suutnud vastu neile panna ja laususid siis,et vabandust ma näen, et teil on pannkooke-olid siis alles 3-ne
Või, kui poisid rääkisid mulle, kuidas sa esimeses klassis mudelautosi vahetasid.Tegid mõlgid autodele ja ütlesid,et need on originaal avarii läbi teinud autod.....
......Ükskõik, kus sa ka poleks -me armastame sind väga ja meenutame sind nii nutus, kui naerus..

Minul on ainus mõte....Janek.....Miks, miks, miks? ? ?

Aga ma austan sinu otsust,aga leppida pole sellega suutnud ega suudagi.........


Kallis Janek oled ja jääd meiega igavesti. Me näeme sind päikeses, vihmas, tuules, mere kohinas, .....................Sa oled meiega kõikjal........


Ema
Õde
Vanaema