OLEV SUITS
(05.07.1967 - 28.12.2010)

Kas kuuled, kuis nutab Su kodu – Su puudust leinates sääl. Talle kaaslaseks vihmade sadu, Kus piiskadel pisara hääl.

IGATSEDES SIND MU KÕIGE ARMSAM.....

Olev sündis 5.juulil 1967 aastal Estonka külas, Abhaasias. Kümne aastase poisina kolis ta elama koos vanematega eestisse Raplamaale, Märjamaale elama. Õppis ta 4-8.klassini Märjamaa keskkoolis.See järel asus Pärnusse 3.aastaks kus omandas Puidu tisleri eriala. Vahepeal käis aega teenimas vene sõjaväes. Oli Märjamaa Rahvamajas noore 20a. mehena discor. Enda kätega koos isaga ehitasid Pikale tänavale kodu maja. Meie kohtusime Oleviga 1995.aastal . Järgmisel aastal 02.05.1996 sündis meil poeg Joel-Richard. Kes nüüdseks on 15.aastane . Tal olid puidu töö tegemisel,käsitöö alal kuldsed käed. Ta sai palju au kirju enda tehtud tööde eest. Kõige kaunimad mälestused on meie pere reisist 2005.aastal Lõuna -Pransusmaale ja Põhja-Hispaania ringreisile. Järgmisel aastal 23.12. 2006 olid meil pulmad. Registreerimine toimus Tallinna Õnne Palees ja pulmapidu Nabala mõisas . See oli elu kõige õnnelikum päev! Järgmisel suvel viis pere reis meid Kesk-Norrasse 2007a. Olev oli töökas ja oskas üllatada! Sageli tahtis ta kõike üksi teha seoses tööga, see viiski teda lõpuks üleväsimuseni ja enese tapu mõteteni. Püüdsin teda aidata kuid viimasel ajal oli ta kinnine ja kurb, eelmise aasta 4.pulmaastapäeva sai veel koos veedetud ja ka jõulud koos perega ja siis juhtus see traagiline sündmus 28.12.2010....... võttis ta endalt ise elu. 14. aastane poiss jäi ilma isata. Küsimused siiani on alles..... Miks?Olin šokis. Elasime koos 15.aastat . Seda kaotus valu ei leevenda miski! Olevi matused toimusid 08.01.2011 ta maeti Märjamaa kalmistule. Hoida ja usaldada üksteist siis seisab ka kooselu õnnelikuna! Armastasime ja tema armastas meid kuigi hoidis palju enda sisse....... . Elu on habras .