HELGI PANK
(12.11.1930 - 31.10.2011)

Said otsa helmed elukees, Vaid mälestustes elad veel….




Kindlasti ei ole igal ühel sellist ema, kes on 72 korda langevarjuga hüpanud. Või siis motokrossi rattaga 50-datel aastatel ringi kihutanud. Kindlasti ei kohta iga päev ema, kes nähes, et buss hakkab bussipeatusest ära sõitma, kukub kohutaval kombel lonkama, nii et bussijuht kogu bussirahvaga ootab kuni ta peale jõuab. Ja loomulikult ei jätnud Sa pärast bussist maha tulemist bussijuhile pikka nina tegemata ja kankaani tantsimata. Sa tembutasid igal võimalusel.

Sa olid kohutavalt kuraasi täis. Kui oli vähimgi võimalus mingi skandaal üles kerida, siis Sa ei jätnud kunagi seda võimalust kasutamata. Kindlasti ei ole iga ema põmmuga oma auto ust kinni virutanud ja praamijärjekorras kõrvalolevasse autosse maandunud (kus puht-juhuslikult istus seekord Arnold Rüütel) ja palunud, et ta 100 krooni eest Tallinnasse visatakse, kuna ta parajasti läks omadega tülli.

Noorelt olid Sa sportlane, tegid kergejõustikku ja mängisid malet. Sa olid hullult töökas. Niisama ei jokutanud Sa ilma põhjuseta kunagi. 24.-aastaselt Sa abiellusid Jaaguga ja te hakkasite Nõmmele maja ehitama. Muidugi olid Sa eelnevalt deklareerinud, et "siia MAALE Sa küll elama tulla ei kavatse!". Maja ehitamine tol ajal ei olnud nii nagu tänapäeval. Kõik tuli ise oma kätega teha. Sa said majaehitusega tunda noore naise kohta väga ränka ja rasket tööd. Peale riigitööd sõideti bussiga linnast Nõmmele maja ehitama ja viimase bussiga tagasi. Ja hommikul jälle tööle. Ja nii aastaid. Ei tea, kas tänapäeval enam keegi midagi sellist üle elakski. Tegid tsemendisegu, saagisid laudu, aitasid oma meest igal sammul. Sa istusid kaksiratsi katuseviilul, lõid laulu ja värvisid katuseharja. Sa tegid kõiki töid, ei olnud asja, millega Sa hakkama poleks saanud.

Sa sebisid endale oma sarmiga paljude poolt väga ihaldatud mehe. Kui Sult tavaliselt küsiti, et no miks küll Jaak ometi just Sind tahtis, pole sa ilus ega ka rikas ega midagi, tavatsesid Sa ikka kelmikalt kosta: "No vot näed, midagi ikkagi oli, mida teistel ei olnud! Ja ennem saab see mees maha löödud kui teistele antud!" Ja kooselu oli teile antud koguni 44-ks aastaks, Sul tuli veel 14 aastat lesepõlvegi pidada.

Kirovis ja Kalakombinaadis töötades tuli Sul väga palju Venemaal komandeeringutes käia. Oled terve Venemaa risti-rästi läbi käinud. Hiljem, kui piirid vabanesid, käisid Sa veel Soomes, Rootsis, Tsehhis, Kreekas ja Kanaari saartelgi. Seda polegi ju nii vähe.

Kord Võrumaal Vana-Roosa poest õe juurde hääletades peatsid auto ja palusid 5-ka eest end kolm kilomeetrit edasi viia. Juht arvas, et 5-ele võiks ikka "0"-i otsa panna. Tuleb au anda Sinu otsekohesusele kui käskisid tal see "0" endale persse pista.

Kui Sinust sai vanaema, siis olid sa täiega "vanaema õunapuu otsas". Vanaema, kes leidis, et kõik mis lapsed ette võtavad ja mis-iganes-seapesa korraldavad, on normaalne tegevus. Kui lapselaps köögis lusikaga suhkrut laiali loopis, olid Sa täiesti vaimustuses, et nii armas ju.... Sa lasid lastel endale selga ronida ja kõndisid neljakäpukil nendega mööda maja, ehitasite onne, tegite teatrit. Sind ei huvitanud, et maja oli peale Sinu "hoidmist" nagu sõjatander. Aga lastel oli muidugi vahva.

Loomi armastaid väga. Sinu "farm" järgnes Sulle truult ühest toast teise. Sinu heade omaduste hulka kuulus ka lahkus. Kui Sul oli, siis Sa andsid hea meelega. Kadedus oli Sulle võõras tunne. Ka ise väga haige olles, muretsesid Sa, kas ikka teistel on ja jätkub. Samuti toetasid lapselapsi rahaliselt mitmetes ettevõtmistes. Võib-olla oli see Sinu karmist lapsepõlvest, kui jäite Võrumaal õde Leida ja Endlaga ning venna Arnoldiga päris väikestena orvuks ja pidite elus hakkama saama.

Me teame, et Sa armastasid meid ja õpetasid "elukunsti" sellisel moel nagu Sina oskasid. Palju oli ka selles õpetuses sõnumit "ärge teie nii tehke", aga ilmselt teisiti Sa seda selgitada ei osanud. See oli Sinu õpetus meile.

Sa olid kindlasti maailma suurim valetaja. Kui Sa midagi päeva jooksul valetada polnud saanud, siis ei tulnud Sul õhtul õiget undki, nagu sa ise ütlesid. Polnudki vahet, mida parajasti valetada ja kui usutav see oli. Kuna Sa armastasid kohutavalt raamatuid lugeda, siis aitas see Sinu niigi üleääre ajavat fantaasiat pidevalt erguna hoida.

Kindlasti ei olnud Sa mingi musterema. Aga oma 80 eluaasta jooksul jõudsid sa olla 44 aastat ühe mehega abielus, olla ema ühele tütrele ja vanaema kolmele lapselapsele. Me võtame Sinust kaasa selle nakatava elurõõmu ja tegusemistahte ja kanname edasi. Su hing oli ka 80-selt väga tegutsemist ja noorusliku särtsu täis. Sa ei virisenud ega rääkinud pidevalt haigustest. Talusid vapralt kohutavaid valusid. Ka raskesti haige olles tuli üle su huulte mingi ikka mingi huumor. Ka ühe jalaga tahtsid Sa tantsima minna. Olid lõbus ja vimkasid täis.

Sinuga ei olnud kerge elada, vahel ajasid Sa meid kõiki hulluks. Nüüd on ilmselt kannatus proovil inglitel, muidugi juhul kui Sa taevas peaksid olema. Kindlasti oled Sa jõudnud mõne ingliga juba mingi vinge skandaaligi üles kerida. Lubasid, et vaatad pilve pealt alla ning viibutad jalgu. Aga loodame, et oled seal ka endale kallid inimesed üles leidnud ja küllap nad juba tundsid puudust Sinu tempudest.

Head teed Sulle!
Sinu pere






Kaastundeavaldused:

Anneli Vissel - 11.05.11:
Reet, meie kaastunne.

Marika Lõhmuste - 11.03.11:
Reet,

Sügav kaastunne sulle ja su perele ema surma puhul.