LEIDA SINK
(05.04.1934 - 24.02.2014)

Une hõlma süda vajus, Mälestused helged maha jäid.

Kahju, et enam ei kuule Sinu naeru. Sa olid alati heatujuline ja naerusuine inimene. Või Sa ei näidanud oma halba tuju teistele välja. Kes Sind teab...

Sinu lapsed ja elu olid lilled. Hoolitsesid nende eest nii et peenrad olid pea igal aastaajal õitemeres. Selles suhtes elavad Su lapsed ikka edasi ning õige pea pistavad oma ninad taas mullast välja. Sa armastasid taimi ja lilli nii väga. Kogu Kurtna rohelus pärineb praegugi vist Sinult.

Sa olid töökas Saaremaa tüdruk koos vahva Saaremaa jonniga. Kui ikka midagi pähe sai võetud, siis nii ka oli. Elu tõi Sind juba noores eas mandrile, aga Saaremaa jäi ikka südamesse.

Sa olid alati lahke jagama kõike, mis Sul pakkuda oli. Nii häid maasikaid ei kasvata vist enam keegi. Ja nad kasvasid ju Sul ise! Teised muudkui kastisd, aga Sinu maasikad ajasid juured sügavale masse ja said enamjaolt ise hakkama. Sa oskasid taimedega lihtsalt kenasti rääkida.

Sinu eluring sai täis. Elasid pika ja väärika elu ja loodame, et elasid just sellist elu nagu Sa soovisid.

Head teed Sulle!

Sinu lähedased.