PÄSSU
(26.07.2012 - 10.04.2013)
Sellest, kelle aeg su kõrvalt viib,
on taevas saanud sinu kaitseingel…
Su nimi oli tegelikult Ain ja kui me Sulle varjupaika järgi läksime, olid sa juba selline pisike turnija. Teised kassid olid vaiksed aga sina ronisid nagu ahv mööda puuri üles ja vehkisid käpaga. Sa olidki just nagu väike Lasnamäe pätt. Ka koju jõudes polnud sul mingeid hirme - hoopis vana kass pidi imestusest püksi tegema - sina trampisid uhkelt ringi nagu peremees ja seda sa olidki.
Tegelikult me ei teadnudki, et kassid võivad niiii lahedad olla. Sa olid nagu väike terane kratt ja kui sa veel uksi hakkasid avama, olime täiesti sillas. Lihtsalt kraps lingi külge ja küll see uks siis mingil ajal kuhugi poole lahti läheb kui ikka seal pikemalt rippuda. Olid tõesti meie pere suur lemmik. Igal hommikul tulid sa äratama, enne ikka vaatasid, kuidas olukord on, kas võib juba. Ja süles olid sa meil kõigil, eriti muidugi oma väiksel peremehel. Sa olid nii lahe kass ja sinust oli ainult rõõmu.
Aga kuri saatus ei lasknud sul kahjuks vanaks kassiks saada.....