Georg Karmaz
(02.02.1989 - 23.04.2009)

Elu on päike, mis tõuseb ja loojub. Elu on küünal, mis särab ja kustub.

Valud kaovad, kuid mälestus jääb meie südamesse.

Maga vaikselt, puhka rahus,
südamed on Sinuga.
Mälestuste päiksekullas
jääd sa ikka meiega.

* * * *
Näe, praegu metsa taha päike suri,
mis aitaks hüüe :"Ära mine veel!"