Argo Oorn
(15.10.1975 - 07.06.2009)

Üks naeratus katki läks klirinal, Muutus pisaraiks iga ta kild ja Tee ääres hakkas neist õitsema Kurb ära-mind-unusta lill. /Viivi Luik/

Meie mälestustes elad igavesti!

Sündinud 15 oktoobril Eestis, eluküünla kaotanud 7 juuni varahommikul Poolas Augustow´i linnakese ligiduses autoavariis. Napilt ennem Sinu sündimist jäi ema vingumürgituse kätte, kass päästis elu...Sina sündisid väga raskes seisus ning arstid tegelikult ei andnudki erilist elulootust...kuid Sa üllatasid kõiki ning sirgusid tubliks ja toredaks noormeheks. Olid meie peres kõigile eeskujuks!
Meie pere väga väike, Sina, mina, ema...selle võrra raskem leppida, et kõik nii läks. Olid ju nii ülekohtuselt noor veel! Kõik oli võimalik ja mõeldav, sihte ja plaane oli Sul kõigi meie kolme eest pidevalt! :)
Kallimat ja lapsi Sul ei olnud...nii kahju...praegu oleks laps olnud mingigi jälg, mis maailma jäänud. Olid vanakooli poiss, tahtsid printsessi, mitte kedagi niisama. Mootorrattad ja mopeedid olid Sinu lapsed nagu ise ütlesid...jaa tõepoolest, neid nüüd 2 majatäit mul pärandiks. Ja Lillepotid olid samuti Sinu "lapsed" nagu tavatsesid öelda! Onu Sam Ameerikast nagu end ise nimetasid, kui poest tulid. Kas ise ka kunagi aru said, kui väga me tegelikult Sinust hoolisime? Kõik me pidevalt oma murede ja asjadega hõivatud, et eeldad, et ahh küll ta teab ja ei räägi sellest...kuid kas ikka teame? Nii krdima hilja ju nüüd selleks...ainult pildi ees, mõtetes.
Mõistus saab aru, et ju see nii määratud oli ja Sa ise ju rõhutasid, et kui surra siis noorelt ja kiirelt...ju siis keegi võttis kuskil kõrgemal Sinu soovi arvesse, kuid meie kes maha jäänud...väga raske on, mõned hetked lausa talumatult! Saan aru, et aeg ainus "ravim". Puhka rahus kallis vend! Ning palun, ole kohas, kus on parem, kui meil siin!