Vello Suve
(12.09.1936 - 31.12.2007)

Kui oleks ka elu nii ilus kui Sina. Kui oleks meil miski, mis asendaks Sind. Kuid praegu me mõtted on kusagil ära. Me mõtted on Sinuga, seal kus Su hing.

Muld ei suuda matta mälestust Sinust nii head ...

Vello Suve sündis Roelas 12.septembril 1936 aastal.
Õppis Roela 7-klassilises koolis ja selle lõpetades tuli tööle Rakvere Sidejaoskonna telefoniliinide paigaldajaks. Sellel ajal kohtus ta oma tulevase naise Heljuga , kellega abielluti 14 mai 1960a.
Siis asus ta tööle ETKVL-i ehitusjaoskonda. Siit algaski tema , kui tubli ehitusmehe, tööpõld. Paljudel Rakvere majadel on tema töö käejälg. Nii ehitas ta omale kodu ja suvila ,aiamajakese, kus oli hea lähedaste ja sõpradega koos olla.
23aastat töötas ta Rakvere Auto- Taksopargis , kust leidis endale palju toredaid sõpru, kellega kohtumised valmistasid talle suurt rõõmu.
Vello armastas väga muusikat ja laulmist. Nooremas eas käis ta meeskooris laulmas. Külla tulnud sõpradega koos aega veetes, võeti tihti laul üles
Vello oli kuldsete kätega mees. Ei olnud tööd, millega ta hakkama ei saanud. Ei öelnud ta ka ära ühelegi abipalujale ja oli õnnelik kui tema tööd hinnati .
Ta oli väga hoolitsev isa oma lastele ja oli alati nõu ja jõuga abiks.
Ta armastas väga oma lapselapsi ja lapse-lapselapsi . Tundis uhkust nende tegutsemiste üle ja oli rõõmus kui sai nendega koos aega viita.
Kuni oma elu lõpuni pidas ta plaane, mida edasi teha ja kuhu veel käsi külge panna. Tööd oli teha veel palju. Tema suur armastav süda aga väsis ja jõud töökates kätes rauges ning aasta viimasel õhtul lahkus ta meie juurest igaveseks.

Meie armas abikaasa, isa, vanaisa ja vana-vanaisa Vello Suve puhkab Rakvere Linnakalmistul

KALLILE ISALE
A. NAGEL

KUI ÕHTU KÄES JA TÖÖPÄEV LÄBI SAANUD
SIIS LÄIDAN KÜÜNLA SINU PILDI EES
ON SINUST AINULT MÄLESTUSED JÄÄNUD
JA NEILE MÕELDES ON MUL IKKA SILMAD VEES.

JAH VEENSIN END - SA OLID PARIM ISA ,
KES ÜHE LAPSE JAOKS KORD SÜNDIND ON
EI KUIVA IIAL MINU SILMIS PISAR
KUI OOTAN SIND, KUID IKKA TÜHI TOOL.

JAH TAHTSIN VÄGA, ET SA TUNNED UHKUST,
KUI ÜKSKORD ÜLIKOOLI LÕPETANGI MA
KUID SINA TAHTSID KORDKI ELUS PUHKUST
MA EI MÕELNUD IIAL, ET ON IGAVENE TA.

MUL ANDSID KÕIK, MIS IIAL TAHTA VÕISIN
EI OLNUD RASKE SINU JAOKS JU ÜKSKI TÖÖ.
MA TAHTSIN VÄGA, ET KÕIK KORDA SAAB SUS ENDAS
KUID MEIE JUUREST VIIS SIND AASTA VIIMNE ÖÖ

EI OLE SÕNU, MIS VÕIKS LEEVENDADA LEINA
EI IIAL SIND KÜLL UNUSTADA SAA
JA KUI MA UINUMISEKS VOODISSE PEA HEIDAN,
SIIS JÄLLE UNENÄOS SIND NÄHA SAAN.



MEENUTADES
A.NAGEL


Sa olid mu kõrval nii kaua,
nii kaua kui mäletan end.
kuid nüüd siin Su ilusal haual,
nii raske on matta Sind.

Miks maailm on nõnda seatud,
et ilus kõik kaduma peab.
Ei ole me elutee veatu
ja saatus meil keerdkäike seab.

On teada, et kõik kord siit läevad
Ja väikseks jääb kallite ring.
Ei tõde see lohutust anna
ning valust tahab lõhkeda rind.

Ma mõtlen su peale ikka
ja tahan kuulda Su häält ,
Kuid ees näen teed siia pikka,
sinu nime siit plaadi pealt.

Kuid tean, et oled mu juures,
sest tunnen , et hoiad mul käest
ja juhid mind maailmas suures
käekõrval just nii iga päev.