Jaanus Kalvet
(15.09.1972 - 22.11.2009)

Mälestuste jäädvustused

Merle - 22.11.11
Täna meenutan sind kuidagi eriliselt.Oleme kaks aastat hiljem õppinud elama siin maises paradiisis hakkama saama.Nagu ütlesin,jätkame kõike seda mis meil pooleli jäi.Oma mõtetes ja meenutustes olen püüdnud sind blokeerida,sest ilma selleta ei oskaks ma hakkama saada.Kuid täna öösel ilmusid sa minu unenäos endisena.Justkui ei oleks midagi juhtnud.Kahe aasta taguses unenäos kandsid sa valget särki ja näitasid näpuga kohta mis vajas parandamist,täna olid asendanud valge pruuniga,millel kuldsed kirjad.Sa tulid ja suudlesid mind......

Kristin - 10.12.10
On möödunud rohkem kui aasta.. Aegajalt kohtan Sind oma unenägudes. Iga päev mõtlen Sulle. Mõtlen kui paljud asjad oleksid teisiti kui Sa meiega oleksid.. Elu oleks täisväärtuslikum, rahulikum, õnnelikum. See valu ja piin mis mu hinges on.. seda ei saa mitte millegagi võrrelda.. Vahest on öid kus mul ei tule und, mõtted rändavad Sinule.. ja uinun pisarates.. Mul on endiselt väga valus elada selle mõttega et Sind tõesti ei ole enam..
Jääd igavesti mu südamesse ja mõtetesse..

Kristin

Merle - 22.11.10
Aasta on möödunud!
See aeg on olnud ääretult keeruline tervele meie perele.Ühes võib kindel olla,ei ole möödunud mitte ühtegi päeva,kus me ei ole sulle mõelnud.Palju on juhtunud,palju on saanud selja taha jätta.Midagi on jäänud seisma,midagi on peatunud hinges.Elame üks päev korraga.Lapsed on minu kõige suurem tugi.Need nädalad mis möödusid aasta tagasi,olen hiljem endale etteheiteid teinud,et ei osanud end lastele peale õnnetust täiel määral pühendada.Aga ma ei osanud! Ei mäleta sellest ajast väga palju.Kõik oli üks suur pime halb unenägu! Sa lahkusid ajal,mida sa kõige rohkem kartsid justkui tunnetades seda ette.Mitu aastat rääkisid, et igakord novembris midagi juhtub.Kas saab veel hullemaks minna! Sai küll!
Aeg peatus! Peatus meie kõigi jaoks!
Hindan väga neid inimesi,kes meie kõrval olid.Kes toetasid,vaatamata sellele et nad alati end hästi ei tundnud,aga ma mõistan neid ja tean,et see tuli puhtast südamest.
Mitte kunagi ei suuda ma aga aru saada kahest inimesest,kes ometi mängisid sinu elus väga suurt rolli.Ma ei tea,kas saan need vastused kunagi ja kui saangi,siis mis see mulle annaks!Ilmselt midagi! Aga ma olen neile siiski tänulik!Ilma nendeta poleks mul sind olnud!

Kristin - 31.08.10
Inimene, kes jääb südamesse ja mõtetesse kogu Mu eluks. Ei möödu mitte ühtegi päeva kui ma ei mõtleks Sulle. Iga päev keerleb peas küsimus Miks? Miks pidi nii juhtuma? Sinu pilte vaadates ei suuda siiani uskuda et Sind ei ole enam. Perekond.. unistused kõik on purunenud.. Mitte miski ei leevenda seda meeletut valu. Annaksin kõik et Sind näha kasvõi korra.. Öelda Sulle kui oluline koht mu elus oli just Sinul.. See valu on lõputu..


Kristin :(